Ajalooline ülevaade haldusüksuse arengukäigust.
Maidla nime on esmakordselt mainitud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus, kus ta esineb 10 adramaa suuruse külana. Teistest piirkonna küladest leiavad samas mainimist veel Aidu (19 adramaad), Savala (13 adramaad), Hirmuse (6 adramaad), Soonurme (1 adramaa) ja Mehide (4 adramaad).
Iseseisva haldusüksusena eksisteerib Maidla vald alates 1917. aastast. Varem olid Maidla kandi külad kuulunud Saka ja Püssi valdade ning põhiosas Erra valla koosseisu. Vabariigi presidendi otsusega viidi 1938. aastal läbi haldusterritoriaalne reform, mille tulemusena Maidla valla territoorium ning elanike arv suurenes.

Maidla valla haridus ja kultuurielu omab pikki traditsioone. Esimesed koolid asutati juba 18.sajandil. Eesti Vabariigi lõpuaastail oli vallas koguni kaheksa kooli. Rahvusliku ärkamisaja tulemusena tekkis mitmeid erinevaid seltse, kelledest tuntuim oli Maidla Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Pärast Eesti iseseisvumist loodi kaitseliidu Maidla kompanii. Valla territooriumil tegutses ka Lüganuse Haridusselts. Maidla vallal oli oma kindlustusühing, masinatarvitajate ühing, tarbijate ühing, kartuliühing ning arenesid mitmed majandusvaldkonnad, alates lubjatootmisest kuni piirituse ja limonaaditootmiseni.

Vallavolikogu tegevus lõpetati 1940.aasta juulis. Vallavalitsuselt võttis ülesanded üle Maidla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. 1945.aastal loodi valla territooriumil kolm külanõukogu: Maidla, Oandu ja Soonurme. 1954.aastal ühendati nimetatud kolm väikest külanõukogu ühtseks tervikuks, mis hakkas kandma nime Maidla külanõukogu. Samades piirides on ka tänane vald.

Kuidas Maidla vald taastati? Tollases valla arengukavas jagati üleminek tegeliku toimiva omavalitsuseni kolme etappi: iseseisev külanõukogu, üleminekuperioodi vald ja kolmas etapp, kus omavalitsus toimib juba tõrgeteta. Iseseisvumine külanõukoguna algas 1.jaanuaril 1991, kui Ida-Viru Maavalitsus, võttes aluseks Maidla Küla Rahvasaadikute Nõukogu taotluse, andis üle kõik külanõukogu territooriumil asuvad sotsiaalobjektid. Sama aasta algusest viidi Maidla külanõukogu üle iseseisvale eelarvele ja enesefinantseerimisele. Sellega oli loodud materiaalne baas, kuid puudus juriidiline õigus olla omavalitsus.

09 aprillil 1992 omistati Maidla vallale omavalitsuslik staatus. Pärast juriidilise omavalitsusliku staatuse saamist algas üleminekuperiood, mis kujunes võrdlemisi keeruliseks ja vaevanõudvaks. Volikogu peaeesmärgi sel etapil võib kokku võtta ühte mõttesse - elamiskõlbliku elukeskkonna taastamine vallas.

Tänaseks on omavalitsus Maidlas jõudnud kolmandasse faasi st. on olemas toimiv vallavolikogu ja vallavalitsus, kes suudavad täita kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega antud ülesandeid.