Nii mõnelgi pool Eestis on rahva poolt kohanimena kasutusele võetud mõisnike nimest tuletatud vorme. Ka üks kuulsamaid balti aadlisuguvõsasid, Maydellid, on nii oma nime jätnud Raplamaal Juurus asuvale Maidla mõisale ja külale. Asjatundjad väidavad aga, et Maydellid ise on oma nime saanud selle Purtse jõe kaldal asuva paiga järgi. Sõna ise tähendas vanal ajal kala ja kala on ka Maydellide vapil. Sellest on tehtud järeldus, et mõisa asutajateks polnud siin mitte mõned võõrvallutajate esindajad vaid hoopis kohalikust soost ülikud.

Maidla mõisat on esmakordselt märgitud 1465. aastal. Pikka aega oligi sealne mõis Maydellide käes, kuid 17. sajandi lõpul läks see Wrangellidele.
Praeguse mõisamaja laskis ehitada Georg Ludwig von Wrangell: Tallinna ehitusmeister Johann Paul Dührschmidt, kelle ta selleks tööle värbas, saabus Maidlasse juba 1764. aasta sügisel, ehitus ise läks lahti siiski alles järgmise aasta kevadel. 1767. aastal valminud hoone esindab balti mõisabarokki selle kõige ehedamal kujul: kompaktset kahekorruselist kivihoonet katab kõrge kelpkatus, tema tumeda söekrohviga kaetud fassaad on elavdatud erkvalgete liseenidega. Majas võib rohkelt leida ka heatasemelist stiilset puidu- ja stukitööd, viimase osas olgu mainitud näiteks peaukse kohal viiluväljale stukimeister Johann Schultzi poolt modelleeritud mõisaomaniku ja tema abikaasa vapid. Esindusruumid paiknevad teisel korrusel, saal erandlikult mitte sümmeetriliselt keskel vaid tiival. Muidugi rajati Maidlasse siis ka prantsuse stiilis aed ja ehitati hulgaliselt kõrvalhooneid, millest moodustus härrastemaja suhtes harvanähtavalt terviklik, sümmeetriline ansambel. Kahjuks hävines viimase sõja aegu otse härrastemaja eest üle Purtse jõe suundunud kivisild - seegi oli osa barokilikust kompleksist. Tänapäeval on huvitav teada, et tollal hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lähikonnast: lubi saadi Samma mõisast, katusekivid Purtse ja Kalvi mõisast, tellised on pärit oma telliselöövist ning paas oma paemurrust. Alates 1925. aastast on Maidla mõisas kool ning võibolla mõneti ka tänu sellele on üks Eesti suursugusemaid barokk-ansambleid siin nii hästi säilinud.

Tänapäeval tundub Maidla vald suurtest magistraalidest veidi kõrvale jäänud olevaks. Vanasti tunti seda kanti aga hulga paremini. Läks ju siitkaudu ning edasi üle Sirtsi soo tähtis talitee - Virutee mis ühendas Kesk-Eestist Narva ja Peterburiga mistõttu olevat isegi Katariina II kord Maidla mõisasse sattunud.