Avalehekülg Maidla vald Sisevõrk
  Maidla vald
Sisukord
Kontakt
Valla üldinfo
Valla ajaleht
Valla juhtimine
Tööpakkumised
Õigusaktid, avalikud dokumendid
Riigihanked
Teabenõue
Transport
Ettevõtlus
Haridus
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Ehitus
Teed
Religioon
Maidla valla päev
Sport ja kultuur
Turism
Üldinfo
Majutus- ja toitlustus
Turismikaart
Vaatamisväärsused
Jahindus
Uudised ja üritused

  Otsing
Täppisotsing

Üldinfo

Kiviõli külje alla Purtse jõe kaldale jääv Maidla nimeline paik, mõis ja vald on mitmes mõttes unikaalsed nähtused. Ammusest asustusest siinmail annab tunnistust muinasasulakoht küla keskel ja muinaskalmistukoht endise Aidu-Liiva küla kirdeosas. Ümbruskonnas on säilinud veel mitmeid rauasulatuskohti, matmispaiku ja ohvrikive millest ühes olevat koguni üle 260 lohu. Esimesed kirjalikud andmeid siinse 10 adramaa suuruse küla kohta on olemas juba aastast 1241. ning Taani Hindamisraamatus on nimetatud veel 5 siinset küla.

Nii mõnelgi pool Eestis on rahva poolt kohanimena kasutusele võetud mõisnike nimest tuletatud vorme. Ka üks kuulsamaid balti aadlisuguvõsasid, Maydellid, on nii oma nime jätnud Raplamaal Juurus asuvale Maidla mõisale ja külale. Asjatundjad väidavad aga, et Maydellid ise on oma nime saanud selle Purtse jõe kaldal asuva paiga järgi. Sõna ise tähendas vanal ajal kala ja kala on ka Maydellide vapil. Sellest on tehtud järeldus, et mõisa asutajateks polnud siin mitte mõned võõrvallutajate esindajad vaid hoopis kohalikust soost ülikud.

Maidla mõisat on esmakordselt märgitud 1465. aastal. Pikka aega oligi sealne mõis Maydellide käes, kuid 17. sajandi lõpul läks see Wrangellidele.
Praeguse mõisamaja laskis ehitada Georg Ludwig von Wrangell: Tallinna ehitusmeister Johann Paul Dührschmidt, kelle ta selleks tööle värbas, saabus Maidlasse juba 1764. aasta sügisel, ehitus ise läks lahti siiski alles järgmise aasta kevadel. 1767. aastal valminud hoone esindab balti mõisabarokki selle kõige ehedamal kujul: kompaktset kahekorruselist kivihoonet katab kõrge kelpkatus, tema tumeda söekrohviga kaetud fassaad on elavdatud erkvalgete liseenidega. Majas võib rohkelt leida ka heatasemelist stiilset puidu- ja stukitööd, viimase osas olgu mainitud näiteks peaukse kohal viiluväljale stukimeister Johann Schultzi poolt modelleeritud mõisaomaniku ja tema abikaasa vapid. Esindusruumid paiknevad teisel korrusel, saal erandlikult mitte sümmeetriliselt keskel vaid tiival. Muidugi rajati Maidlasse siis ka prantsuse stiilis aed ja ehitati hulgaliselt kõrvalhooneid, millest moodustus härrastemaja suhtes harvanähtavalt terviklik, sümmeetriline ansambel. Kahjuks hävines viimase sõja aegu otse härrastemaja eest üle Purtse jõe suundunud kivisild - seegi oli osa barokilikust kompleksist. Tänapäeval on huvitav teada, et tollal hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lähikonnast: lubi saadi Samma mõisast, katusekivid Purtse ja Kalvi mõisast, tellised on pärit oma telliselöövist ning paas oma paemurrust. Alates 1925. aastast on Maidla mõisas kool ning võibolla mõneti ka tänu sellele on üks Eesti suursugusemaid barokk-ansambleid siin nii hästi säilinud.

Tänapäeval tundub Maidla vald suurtest magistraalidest veidi kõrvale jäänud olevaks. Vanasti tunti seda kanti aga hulga paremini. Läks ju siitkaudu ning edasi üle Sirtsi soo tähtis talitee - Virutee mis ühendas Kesk-Eestist Narva ja Peterburiga mistõttu olevat isegi Katariina II kord Maidla mõisasse sattunud.

Tee läbi Sirtsi oli tuttav ka meie muinasvägilasele Kalevipojale ja nii on tema lugudes sees ka Maidla ning kogu Alutagusemaa suurim rändrahn - 2,6 m kõrge ning 27,1 meetrise ümbermõõdu ja ca. 88 m³-se mahuga Sirtsi rändrahn.